Spetsiifilised konstruktsioonid perfektiivsete ja imperfektiivsete verbidega
Üksnes imperfektiivse aspekti verbe kasutatakse koos tegusõnadega, mis tähistavad:
1. Tegevuse algust, kulgu või lõppu: начинать/ начать - alustama, стать - hakkama, кончать/ кончить - lõpetama, продолжать/ продолжить – jätkama;
2. Harjumuslikku, tavapärast, reeglipärast tegevust või oskust: привыкать/ привыкнуть - harjuma, любить/ полюбить – armastama, нравиться/ понравиться – meeldima, учиться/ научиться - õppima, уставать/ устать - väsima
Seoses tegusõnadega забыть – ära unustama, успеть - jõudma, удаться – õnnestuma kasutatakse üksnes perfektiivse aspekti verbe.
Niihästi imperfektiivse kui ka perfektiivse aspekti verbe kasutatakse seoses:
1. Tahet või vajadust väljendavate tegusõnadega: хотеть/ захотеть - tahtma, стараться/ постараться - püüdma, обещать/ пообещать – lubama;
2. Palvet või nõuannet väljendavate tegusõnadega: просить/ попросить - paluma, советовать/ посоветовать – nõu andma, уговаривать/ уговорить – veenma;
3. Soovi või luba väljendava sõnaga: можно – tohib, võib, kas tohib (võib;
4. Vajalikkust või kohustust väljendavate sõnadega: нужно/ надо – (on) vaja, необходимо – (on) hädavajalik, должен/ должна - peab, должны – peavad.
Tegusõna valik sõltub nii verbi tähendusest kui ka lause sisust tervikuna. Õige tegusõna valikul aitavad võtmesõnad. Piiritlemata tegevusega seoses: каждый день – iga päev, каждую минуту – iga minut, каждое утро – iga hommik, часто - tihti, всегда - alati, всё время - kogu aeg, по субботам – laupäeviti, до какого времени (срока) – mis ajani, понемногу – väikestviisi, tasapisi, больше (чаще) – rohkem, enam (sagedamini); piiritletud tegevusega seoses: к какому времени (сроку) - mis (täht)ajaks, за какое время - mis aja jooksul.
Я хочу получать (НСВ) письма. – Ma tahan saada kirju (regulaarselt, korduvalt).
Я хочу получить (СВ) письмо. – Ma tahan saada kirja (ühekordselt).
Eituse väljendamisel kasutatakse koos sõnadega: советовать/ посоветовать – nõu andma, просить/ попросить – paluma, решать/ решить - otsustama, обещать/ пообещать - lubama, договариваться/ договориться – kokku leppima, уговаривать/ уговорить - veenma üksnes imperfektiivse aspekti verbe.
Sõnad не надо/ не нужно – pole vaja, не стоит – ei tasu/ ei maksa nõuavad samuti alati imperfektiivse aspekti verbe.
Seoses sõnaga нельзя – ei tohi/ ei saa on võimalik kasutada olenevalt tähendusvariandist mõlema aspekti verbe:
Нельзя + НСВ = не разрешается, запрещено – ei tohi Нельзя + СВ = невозможно – ei ole võimalik
Нельзя громко разговаривать (НСВ) в кино. Этот телевизор нельзя отремонтировать (СВ).
Kinos ei tohi valjusti rääkida. Seda telerit ei saa parandada.
Üksnes imperfektiivse aspekti verbe kasutatakse koos tegusõnadega, mis tähistavad:
1. Tegevuse algust, kulgu või lõppu: начинать/ начать - alustama, стать - hakkama, кончать/ кончить - lõpetama, продолжать/ продолжить – jätkama;
2. Harjumuslikku, tavapärast, reeglipärast tegevust või oskust: привыкать/ привыкнуть - harjuma, любить/ полюбить – armastama, нравиться/ понравиться – meeldima, учиться/ научиться - õppima, уставать/ устать - väsima
Seoses tegusõnadega забыть – ära unustama, успеть - jõudma, удаться – õnnestuma kasutatakse üksnes perfektiivse aspekti verbe.
Niihästi imperfektiivse kui ka perfektiivse aspekti verbe kasutatakse seoses:
1. Tahet või vajadust väljendavate tegusõnadega: хотеть/ захотеть - tahtma, стараться/ постараться - püüdma, обещать/ пообещать – lubama;
2. Palvet või nõuannet väljendavate tegusõnadega: просить/ попросить - paluma, советовать/ посоветовать – nõu andma, уговаривать/ уговорить – veenma;
3. Soovi või luba väljendava sõnaga: можно – tohib, võib, kas tohib (võib;
4. Vajalikkust või kohustust väljendavate sõnadega: нужно/ надо – (on) vaja, необходимо – (on) hädavajalik, должен/ должна - peab, должны – peavad.
Tegusõna valik sõltub nii verbi tähendusest kui ka lause sisust tervikuna. Õige tegusõna valikul aitavad võtmesõnad. Piiritlemata tegevusega seoses: каждый день – iga päev, каждую минуту – iga minut, каждое утро – iga hommik, часто - tihti, всегда - alati, всё время - kogu aeg, по субботам – laupäeviti, до какого времени (срока) – mis ajani, понемногу – väikestviisi, tasapisi, больше (чаще) – rohkem, enam (sagedamini); piiritletud tegevusega seoses: к какому времени (сроку) - mis (täht)ajaks, за какое время - mis aja jooksul.
Я хочу получать (НСВ) письма. – Ma tahan saada kirju (regulaarselt, korduvalt).
Я хочу получить (СВ) письмо. – Ma tahan saada kirja (ühekordselt).
Eituse väljendamisel kasutatakse koos sõnadega: советовать/ посоветовать – nõu andma, просить/ попросить – paluma, решать/ решить - otsustama, обещать/ пообещать - lubama, договариваться/ договориться – kokku leppima, уговаривать/ уговорить - veenma üksnes imperfektiivse aspekti verbe.
Sõnad не надо/ не нужно – pole vaja, не стоит – ei tasu/ ei maksa nõuavad samuti alati imperfektiivse aspekti verbe.
Seoses sõnaga нельзя – ei tohi/ ei saa on võimalik kasutada olenevalt tähendusvariandist mõlema aspekti verbe:
Нельзя + НСВ = не разрешается, запрещено – ei tohi Нельзя + СВ = невозможно – ei ole võimalik
Нельзя громко разговаривать (НСВ) в кино. Этот телевизор нельзя отремонтировать (СВ).
Kinos ei tohi valjusti rääkida. Seda telerit ei saa parandada.